Kodune fotostuudio

Tallinna Teeninduskoolis õppides on meil selline aine nagu "Loomingulise töö alused". Üheks meie kodutööks oli luua kodune fotostuudio. 

Esimesena proovisin luua valguskasti. Asetasin joonistusploki valgele kirjutuslauale.

Proovisin huvi pärast oma meigilaual toodete pildistamist. Teisel fotol olen kasutanud telefonirakendust, mis ise selekteeris kunstripsmekarbi piirjooned ja töötles tausta valgeks. Väga äge ja lihtne viis.

Proovisin luua  ka musta valguskasti. Panin enda sülearvutile seeliku "selga" ja klaviatuuri kohale asetasin pildiraami klaasi. 

Oma Instagrami küünekontol tegin hiljuti loosimängu ja selle tarvis oli mul vaja teha välja loositavatest toodetest presenteeritav pilt. Kasutasin enda magamistoa peeglit ja pildi tegin hoides telefoni tagurpidi, et kaamera oli all. Nii sain paremini pildistada alt poolt, ilma et pildi ülaosas jääks väga palju ebaolulist tausta.

Olen aru saanud, et pildistamisel loeb väga palju valgus. Vanasti olin arvamusel, et häid pilte saab ainult loomuliku valgusega. Kuid hiljuti olen õppinud oma laualampi väänama ja käänama ning avastanud, et ka tehisvalgusega mängides saab väga edukaid pilte. Ning muidugi selleks, et kvaliteetset pilti saada, peab olema normaalne kaamera. Hetkel mul on üpriski vana iPhone ja pildistamisel olen tihti pettunud. Natukene tuleks korrigeerida ka kontrasti ja värve, kui mitte üleliia. Pinterestis on näiteks väga palju maniküüripilte, mis on igatepidi "tuunitud". 

Leian, et olles küünetehnik, peab oskama oma töid pildistada. See on esmamulje loomine uuele kliendile. 

Kuidas mina küünetehniku ametit pidades saan olla keskkonnasõbralik?

Täna on väga olulisel kohal maailma keskonnasõbralikkus, enda rohelise jalajälje vähendamine, prügi sorteerimine, jätkusuutlikus ja üleüldse valikute tegemine, mis ei kahjustaks loodust ning meie elukeskkonda. 

Suured muutused algavad väikestest asjadest. Kui paljud inimesed korraga parendavad oma igapäevases käitumises kasvõi natukene (näiteks ei osta poest enam kilekotte vaid kasutavad riidest kotti), siis suures pildis ei tundu see muutus enam nii pisike. 

Mina küünetehnikuna töötades ei arva, et ma oluliselt muudan maailma, kuid mõningate väikeste tegudega saan anda oma väike panuse.

Isiklikult arvan, et kõige suurem ja tähtsam asi minu töös oleks korduvkasutatavate instrumentide ja töövahendite kasutamine. Kasutan steriliseerimist kannatavaid instrumente. ei kasuta iga kliendi peal tervet komplekti uusi töövahendeid, vaid korrektselt pesen ja puhastan.

Töövahendeid tuleb korrektselt puhastada ja steriliseerida. Samuti peab korras olema ka töökeskkond. veendnud, et minu instrumendid on puhtad, ei taha riskida ega ohustada klienti sellega, et eelmiselt kliendilt kandub midagi edasi. Olen kunagi teenindanud klienti, kes mulle tundmatu tehniku juures käis ning ilmselt oli tal hoolduse käigus tekkinud mikrohaav. Tehnikul ei olnud instrumendid puhastatud ja mikrohaava sisse läks põletik. Selle tagajärel hakkas kliendil küünealune mädanema ning lõpptulemusena tuli tal terve enda küüs koos geelküünega maha. 

Tööl tekkinud jäätmeid käitlen vastavalt seadusele ning prügi välja viies kindlasti teen sõlme peale, et näiteks verega või mustusega koos olevad vatitupsud oleks kindlalt prügikotis. 

Samuti proovin igast tootest võtta maksimumi. Paljude pudelite põhja jääb päris palju toodet, mida pintsliga kätte ei saa. Mina näiteks hoian vahel neid tagrupidi mõna aega, kui põhjast on toode valgunud üles, siis kallan mitmed kokku üheks. On üllatav, kui palju tegelikult seda kokku tuleb!

Oma töötoas saan olla energiasäästlik vahetades välja lambipirnid ja seadmed uuemate vastu välja. Õhtuti lülitan seadmed välja. Kütteperioodil, kui kedagi ruumis ei ole ja nädalavahetusel lülitan radika välja. 

Küünetehniku ametis peab töövahendeid suhetliselt tihti välja vahetama, et pakkuda parimat kvaliteeti. Näiteks ei ole mõistlik väga nüri ja vana viiliga lõpmatuseni tööd teha, see on mõtetu ajakulu ja lisaks peab rohkem jõudu rakendama viilimisel. See aga omakorda on surve käele ning õlale. Küll aga arvan, et tuleb olla ka töövahendeid kasutades mõistlik. Võtta igast asjast maksimum, kuid õigel ajal ta välja vahetada. 

Arvan, et ülaltoodud väikesed teod on kasulikud nii maailmale, kui ka küünetehnikule endale. 

Minu teekond küünetehniku ametis

Esimene kokkupuude geelküüntega oli mul üheksanda klassi lõpus. Ema pakkus, kas tahaksin lõpetamiseks ka geelküüsi nagu tal. Tol hetkel ma ei olnud ise midagi neist arvanud, polnud avaldanud soovi. Samas, kui ta pakkus, siis polnud selle mõtte vastu midagi. 

Gümnaasiumi alguse poole ostsin endale esmase komplekti, et teha ise geelküüsi. idee oli, et hakkan ka sõbrannadele tegema. Pusisin ka endale teha. aga tol ajal ei olnud mul korralikku puurigi. Siis olid veel UV-lambid, mis on ju võrreldes tänapäevaste UV-LED lampidega väga aeglased ning kivistavad kehvemini. Lisaks ei olnud mul välja kujunenud töövõtteid ega korralikku mugavat ning ergonoomilist töölauda/-tooli. 

2017. aastal käisin baaskoolitusel Tallinnas Tradehouse'is, kuid küünetehniku karjäär mul siiski siis ei alanud. Kuni 2019. aasta kevadeni vahelduva eduga tegin endale ise geelküüsi ning vahepeal käisin ka tehniku juures. 

Geelküünte paigaldus 2017. aasta koolitusel Tradehouse'is.

2019. aastal töötasin Tallinna ühes kaubanduskeskuses ning töökaaslase utsitusel panime teele koos lahkumisavaldused. Tol hetkel mõtlesin, et millised oskuseid mul veel on, mida realiseerida tööna. Enam ei soovinud kellaajaliselt kellegi teise jaoks töötada. Jõudsingi järeldusele, et tegelikult oskan ju küüsi teha. Tänaseks päevaks saab mul kohe-kohe täis kaks aastat, mil olen küünetehniku ametit pidanud põhitööna. 

Ise kokku olen kandnud küüsi 10+ aastat. Olen alati kandnud pikki ja veidi silmapaistvamaid küüsi, kuid viimastel kuudel olen avastanud, et tegelikult on ikka lühikeste küüntega jube mugav. Minu isiklik lemmik enda puhul on kandilised punased lühikesed küüned. Kuna hetkel me ka koolis harjutame üksteise peal, olen liikunud üldse geellaki peale. 

2010    - esimesed geelküüned

2011    - esimene geelküünte tegemise komplekt

2017    - baaskoolitus Tradehouse'is

2019    - alustasin töötamist küünetehnikuna

2019    - disainikoolitus Kosel Jana Oks juures ning kiirusekoolitus Pärnus Triinu Tõnissoni juhendamisel

2020    - kolme kuju koolitus Tallinnas, koolitaja taas Triinu Tõnisson

2021    - alustasin õpinguid Tallinna Teeninduskoolis küünetehniku erialal

Koolitusel 2020. aasta detsembris

Hetkel rendin endale kabinetti, kus pakun siis geellakkimist ja geelküünte teenuseid. mulle iluteeninduse valdkond väga meeldib. Naudin, et saan olla oma aja peremees ning kuigi tegu on klienditeenindusega, siis vähemalt sellel alal saan klienti valida. Mul on ääretult hea meel, et käin ka TEKO-s, sest aastase õppe jooksul läbin selliseid aineid ja praktikat, mida muidu oleksin eraldi koolitusena läbinud. Väga ootan näiteks pediküüri tegemist, see oleks lisateenus, mida saaksin pakkuda ning mis muidu eraldi koolitusena on üpriski kallis. 

Üks viimastest töödest enda püsikliendile, 2021. aasta mai

Isiklikult tunnen, et olen selle kahe aasta jooksul arenenud küll. Olen rohkem rahul tööde lõpptulemustega. Olen selle ajaga muutunud hoolsamaks ning samaaegselt ka kiiremaks. Minu suurim soov oleks olla ühel päeval nii hea ja kindel, et saaksin oma teadmisi edasi anda ka teistele. Sooviksin paari aasta pärast olla ise koolitaja rollis. 

Iluvaldkond on lai ja väga põnev. Pidevalt tulevad peale uued trendid ning töövõtted. Olles õppimisvõimeline ja huvitatud, ei hakka selles valdkonnas kunagi igav.